Featured

Veebimajutuse valik — tüübid ja erinevused

Oma esimese sissekande otsustasin kirjutada teemal veebimajutuse valik, selleks et saada parem ülevaade erinevatest veebimajutuste võimalustest. Kuna ma ei ole varem antud teemaga otseselt kokku puutunud, võtsin endale eesmärgiks lahti mõtestada erinevad veebimajutuse tüübid ning neid omavahel võrrelda.

Veebimajutuse valimisel on võimalik lähtuda mitmest erinevast aspektist: millisel tehnoloogial server põhineb, kuidas servereid hallatakse ning milliseid lisateenuseid pakutakse. Serveri loomisel kasutatud tehnoloogia mõjutab nende efektiivsust ning kasutusala. Jagatud veebimajutus (ingl shared hosting) majutab ühele ainsale serverile ligi 1000 erinevat klienti, mistõttu on teenus äärmiselt odav. Samas võib tekkida olukord, kus üksainus veebileht aeglustab kogu serverit — näiteks kui ühe serveri raames oleval veebilehel on tihe liiklus. VPS server (ingl virtual private server) on jagatud serveriga sarnane, kuna jagab serverit kindla arvu klientide vahel, kuid erineb mahult ning pakutavatest teenustest. VPS serverit jagatakse enamasti 10-20 kliendi vahel, mis teeb serveri ülekoormamise vähem tõenäolisemaks. Erinevalt jagatud veebimajutusest  jaotatakse VPS serveri puhul ressursid võrdselt kõikide osaliste vahel ära — igale kliendile eraldatakse kindel osa, mis on teistest sõltumatu. Seetõttu võib öelda, et VPS teenus on stabiilsem ning paindlikum. Pilvepõhine (ingl cloud hosting) majutus töötab sisuliselt samadel põhimõtetel mis VPS, kuid on veelgi mahukam ning turvalisem — pakub kaitset DDoS rünnakute vastu. Privaatne majutus (ingl dedicated hosting) võimaldab kliendile isikliku privaatserveri, mida on vastavalt vajadustele võimalik ekstensiivselt mugandada. Samas eeldab selle teenuse kasutamine rohkeid IT-alaseid teadmisi. Seetõttu võib öelda, et privaatset majutust kasutatakse pigem üsna spetsiifiliste nõudmiste puhul.  Oluline on ka mainida, et veebilehte saab igaüks ise majutada —  kasutades erinevaid netipõhiseid juhendeid. Ehkki antud juhul kannataks veebileht minimaalses koguses külastajaid. Veebimajutuse valimisel võib oluline olla ka see, kes serverit majandab — kas klient ise või teenusepakkuja. Samuti pakuvad erinevad veebimajutusteenused erinevaid lisateenuseid, näiteks: kasutajatuge, antiviirustarkvara kasutamist või SSL sertifikaate. Osad teenusepakkujad näiteks võimaldavad täiesti tasuta algajatel veebilehti luua kasutades erinevaid abitööriistu (ingl website builders).

Üldiselt võib öelda, et sobiva veebimajutuse valik sõltub eelkõige veebilehe funktsionaalsusest ning eeldatavast kasutajaskonnast. Kui projekti maht on väike ning ei ole mõeldud suuremale ringkonnale, saab piirduda odavamate ning potentsiaalselt ebastabiilsemate veebimajutustega. Võttes arvesse, et mul ei ole eelnevaid kogemusi programeerimisega piirduksin tasuta teenusega, nagu näiteks http://www.website.com — oluline selle teenuse puhul on see, et seal saab luua veebilehte kasutades erinevaid etteantud malle. Kui kunagi on vaja vähe tõsisem veebileht või keskkond luua kasutaksin http://www.zone.ee teenuseid, kuna seal on üsna suur valik erinevaid pakette ning teenuseid — tasuta rakendused.

Viide ülesandele

Kasutatud allikad:

Stevens, J. (2016). Different types of web hosting: Shared, Dedicated, VPS and Cloud hosting explained. Loetud aadressil: https://hostingfacts.com/different-types-of-web-hosting/

Website. (Kuupäev puudub). Web Hosting. Loetud aadressil: https://www.website.com/beginnerguide/webhosting/6/2/types-of-web-hosting-services.ws

Trapani, G. (2006). Ask Lifehacker: Host my web site at home? Loetud aadressil: http://lifehacker.com/160945/ask-lifehacker–host-my-web-site-at-home

Advertisements

Paar kiiremat ülesannet – SEO ja Sitemap

Seoses SEO olulisusega anti ülesandeks seekord luua enda veebilehest sitemap ning lisaks veel võtta üks mitte nii hästi optimeeritud veebisait ning anda sellele koostöös pinginaabriga soovitusi.

Sitemap’i link: https://puddlejumper.me/xmlsitemap.xml

Soovitused paremaks optimeerimiseks: https://docs.google.com/document/d/e/2PACX-1vSyz4rUR9x2B_U6U-tfg7J_E1pjF9euyf17brVHgKo6nw6Gd6rNtzsrxzZJzut0r6hgOY_eXswimGhY/pub

Soovitused põhinevad kõige sagedamini otsitud võtmesõnadel, mille saime kätte kasutades Keyword tool’i ning analüüsides konkurentide veebilehtede elemente. Analüüsitud veebileht oli kehvasti optimeeritud, kuna puudusid olulisemad elemendid ning need, mis olid olemas, olid sisestatud teadmata midagi SEO’st. Samuti oli määrav ka menüü osas onepager‘ite kasutamine, mistõttu jääb kasutamata hulk erinevaid metaandmeid.

Viide Ülesandele

 

Kujundusmalli paigaldamine

Seekord oli ülesandeks paigaldada oma veebisaidile uus kujundusmall. Antud juhul otsustasin Illdy WordPress malli kasuks, kuna see tundus disainilt minimaalne ning puhas  valisin esmapilgu järgi, kuna kogemuste puudumise tõttu ei osanud algul funktsioone demos paremini hinnata. Illdy malli laadisin alla järgmiselt veebilehelt: https://colorlib.com/wp/themes/illdy/. Veebilehe taustapilt on võetud saidilt pexels.com.

SS1

Pilt 1: puddlejumper.me pärast kujundusmalli paigaldamist – päis

SS2

Pilt 2: puddlejumper.me pärast kujundusmalli paigaldamist – jalus

Sisuliselt võib öelda, et Illdy kujundusmall võimaldab kujundada üsna modernse välimusega veebilehte võimalikult lihtsalt. Esiteks on võimalik esilehte jaotada kindlateks osadeks nii, et need on silmapaistvad ja suunavad. Kujundusmall näeb ette, et veebilehe külastaja saab juba esilehelt kõik tähtsa informatsiooni kätte illustratiivselt. Ehkki demos oli välja toodud ligikaudu kaheksa erinevat segmenti esilehel, piirdusin mina neljaga: päis, hilisemad uudised, muusika ning jalus. Kujundamise ning paigaldamise osas on antud kujundusmall mugav, kuna võimaldab elemente kiiresti muuta shift click elemendi peal suunab konfiguratsiooni. Samuti on kujundusmalliga kaasas WordPress’i sisseehitatud redaktor, mille kaudu on võimalik PHP koodi mugandada. Üldiselt sobib see mall mitmeks erinevaks otstarbeks: visiitkaart, ettevõtte leht või müük — ühilduvus WooCommerce’iga. Ehkki Illdy mall on kena ning teda on üldjoontes lihtne kasutada, tuleb täpsemate ideede puhul ise rohkem vaeva näha. Tihti tekkis olukord, kus kujundust natukene muutes läksid kõik elemendid paigast ära. Samuti on kindlate elementide, nagu näiteks nuppude osas piirangud. Illdy on kujundatud kõikide platvormide jaoks, kuid muutes näiteks CSS elemente võib ühe seadme kasutatavus langeda.

Lisaks vaatasin veel kolme erinevat kujundusmalli ning andsin neile hinnangu:

  1. Blaskan – https://colorlib.com/wp/themes/blaskan/

SS3

Pilt 3: Blaskan demo

Blaskan on võimaluste poolest lihtne ning illustratiivne. Peamine eelis seinseb selles, et oleks justkui blogimise jaoks loodud —  esilehel on hilisemad uuendused täistekstina välja toodud, jaluses on kalender mille kaudu on võimalik postitusteni navigeerida, paremal pool on rubriik, mis kirjeldab külastajale autorit. Kui peaks kunagi tekkima huvi blogimise vastu mis tahes asjus, valiksin just selle malli tema lihtsuse ning funktsionaalsuse pärast.

2. EightStore Lite – https://wordpress.org/themes/eightstore-lite/

SS4

Pilt 4:  EightStore Lite demo

Minu jaoks on oluline e-poe loomisel see, kuidas tooted esindatud on. EightStore Lite on üks parimaid kommertsmalle mille peale sattusin, kuna võimaldab avalehel illustreerida hilisemaid pakkumisi ning uuemaid tooteid. Samuti on tooteid võimalik sorteerida vastavalt vajadustele ning kasutada ära erinevaid segmente esilehel sarnaselt Illdy mallile. Lisaks paindlikule ja kenale disainile on võimalik kasutada WooCommerce rakendust. Antud malli kasutaksin vaid väiksemahulise e-poe loomisel.

3.  Parrot – https://premium.wpmudev.org/project/parrot/

SS5

Pilt 5: Parrot demo

Antud mall on minu äranägemise järgi hea valik kui on vaja ühte kindlat toodet müüa või tutvustada. Üldiselt on mall minimalistlik ning illustratiivne — toob kõige olulisema informatsiooni kindla toote kohta esilehel välja, minnes allapoole kerides järjest detailsemaks. Töötab sarnaselt Illdy ja EightStore Lite mallile, kasutades esilehel segmente, mistõttu on modernne.  Põhiline ülesanne on püüda võimalikult kiiresti kasutaja tähelepanu— päises on kirjeldatud ühe lausega toodet ning on menüü elemendid. Üldiselt kui näiteks keegi sõber tahab oma rakendusele veebilehte teha, soovitaksin Parrot’it, kuna see on lihtne ning illustratiivne.

Viide ülesandele

CMS’i paigaldamine

Neljanda sissekande eesmärgiks oli paigaldada endale sobiv sisuhaldussüsteem ehk CMS ning illustreerida protsessi ja tulemusi. Antud juhul valisin sisuhaldussüsteemiks WordPressi, kasutades DigitalOcean’i veebimajutust. Samuti omandasin personaalse domeeni NameCheap’ist tänu GitHub student pack teenusele.

setup5

Pilt 1: enda loodud veebileht, puddlejumper.me

Esmalt võib öelda, et domeeni omandamine ning veebimajutuse loomine osutusid tänu õppejõu juhtnööridele oodatust lihtsamaks. Ehkki loengu ajal ei olnud mul võimalik täielikult kaasa teha, sain kodus ülejäänud osaga kiiresti hakkama – loengu ajal sain registreerida domeeni, kuid veebimajutus nõudis PayPal’i kontol raha, mistõttu pidin kodus jätkama.  Veebilehe muutsin turvalisemaks luues https protokolli, mille käigus erilisi probleeme ei tekkinud. Https’i rakendamiseks kasutasin Heidi (2016) kirjutatud juhendit “How to Secure Apache with Let’s Encrypt on Ubuntu 16.04“.

Probleemid hakkasid ilmnema siis, kui sammud olid edukalt läbitud. Esiteks tekkis olukord, kus sisestades domeeni puddlejumper.me toimus ümbersuunamine veebimajutuse IP aadressile. Selle tagajärjel pidasid nii Google Chrome kui ka Internet Explorer veebilehte riskantseks. Probleemi lahendamiseks otsisin võimalusi DigitalOcean’i kommuunist. Selgus, et WordPress’i admini sätetest on vaja muuta WordPress aadress ning  site aadress enda kasutatud domeeniks – eelnevalt oli seal veebimajutuse IP. Siinkohal tekkis veel üks huvitav probleem. Nimelt, Chrome’ist ja Explorer’ist domeeni puddlejumper.me järgi ümbersuunamist jäädavalt ei toimunud, kuid proovides nüüd Firefox’i hakkas kõik töötama. Selle kohta lugesin samuti DigitalOcean’i kommuunist, kuid täpset vastust kahjuks ei saanud. Viidati küll võimalusele, et Explorer’i ja Chrome’i brauserite mälus on see veebileht jätkuvalt kahjulik ning et on vaja midagi lähtestada – mida täpsemalt, ei oska öelda. Ehk ongi hea võimalus Fireox’i tundma õppida. Vaatamata kõigele, peaks veebileht nüüd nii minu kui ka teiste jaoks töötama.

Viide ülesandele

Kasutatud kirjandus:

Heidi, E. (2016). How to Secure Apache with Let’s Encrypt on Ubuntu 16.04. Loetud aadressil https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-secure-apache-with-let-s-encrypt-on-ubuntu-16-04

 

Magento vs. WordPress – CMS’i valik

Võib öelda, et erinevad sisuhaldussüsteemid (ingl content management system, edaspidi CMS) pakuvad erinevaid võimalusi. Selleks, et valida enda kodulehe haldamiseks sobivaim CMS on tarvis võrrelda olemasolevaid teenuseid nii nende mahult kui ka funktsioonidelt. Oletades, et tahan esmakordselt luua väiksemahulist e-poodi, olen antud sissekandes otsustanud esmalt uurida mille järgi CMS’i valida ning seejärel võrrelda omavahel Magento ning WordPress’i sisuhaldussüsteeme.

CMS valimisel on oluline mõista funktsioone ja piiranguid ning millist veebilehte hakatakse looma. Kõik sisuhaldussüsteemid ei pruugi alati pakkuda põhilisi sätteid ning võivad kitsendada kliendi kontrolli loomeprotsessi üle. Algul tuleks vaadata pakutava teenuse põhifunktsioone: lehtede loomine, kustutamine, redigeerimine, organiseerimine ning süsteemi kasutatavus (Boag, 2009).  Ehkki kliendil ei pruugi alati kõiki funktsioone esmalt vaja minna, on soovitatav valida süsteem millel on võimalikult palju võimalusi. Lisaks põhilistele ülesannetele võib välja tuua erinevaid aspekte, mis mõjutavad sisuhaldussüsteemi kasutatavust. Näiteks kuidas hallatakse erinevaid varasid — kas piltide manustamiseks pakutakse erinevaid tööriistu või kuidas dokumendid lõppkasutajatele paistavad. E-poe loomisel on oluline jälgida ka otsingu funktsionaalsust: selle kiirust, põhjalikkust ning järjestust. Samuti on tähtis, et sisuhaldussüsteem ei piiraks disainiprotsessi — kuidas veebilehe sisu tavakasutajale paistab.  Lisaks eelnimetatud funktsioonidele on Boag (2009) välja toonud ka interaktiivsuse kasutajatega ehk klienditoe, rollide määramise võimaluse ehk mis tasandil keegi lehte hallata saab, versioonimise (ingl versioning) ehk kas muudatusi veebilehel on võimalik tagasi võtta ning mitmekeelsuse. Arvan, et e-poe puhul on kõige olulisemad otsingufunktsioon ning kasutajatugi.

Võib öelda, et e-poe loomisel on vaja arvestada toodete hulga ning klientuuriga. Nii Magento kui ka WordPress võimaldavad nende kasutajatel müüa nii füüsilisi kui ka digitaalseid tooteid ning ettevõtte teenuseid, kuid erinevad peamiselt mahult ning kasutatavuselt.  Keren (2015) on öelnud, et mõlemad sisuhaldussüsteemid on kohandatavad, otsingumootoritele optimeerimitud ning neil on abivalmid kogukonnad. Ehkki WordPress on eelkõige sisuloome jaoks mõeldud, muudavad erinevad plug-in‘id, nagu näiteks WooCommerce ja WP eCommerce sisuhaldussüsteemi internetiturundus keskkonnaks. Põhiline eelis WordPress’il on tema kasutamise lihtsus läbi pakutavate mallide. Samuti eeldab WordPress’i sisuhaldussüsteemil lehe arendamine vähem spetsiifilisi teadmisi. Teisest küljest on Magento platvorm loodud spetsiifiliselt internetiturunduseks, misõttu võimaldab rohkem tooteid müüa — WordPress’il lisaks muule sisule võib tekkida siinkohal probleeme. Samuti võimaldab Magento ligipääsu parematele rakendustele ja on seoses nende liidestamisega märksa turvalisem  (Mincey, 2014). E-poe loomisel tuleb arvestada ka selle sisuga — kas lihtsalt üks inimene müüb oma tooteid või on kaasatud ka kolmas osapool. Viimase puhul on eelistatud Magento kasutamine. Oluline on ka see, et mõlemat platvormi on võimalik tasuta kasutada.

Arvestades, et mul ei ole eelnevaid kogemusi Magento’ga, kaldun arvama, et enda e-poe loomisel tuleks kasutada pigem WordPress’i ning sealseid internetiturundus plug-in‘e, kuna on kasutajasõbralikum ning lihtsam. Samuti ei oleks mul müümiseks nii palju tooteid, et õigustada Magento kasutamist. Samas leian, et Magento turvalisus on e-poe loomisel äärmiselt tähtis. Üldiselt võib öelda, et WordPress eeldab pigem individuaalse inimese turundust ning võimaldab samal ajal sisu kõrvale luua. Kui peaks tekkima olukord, kus ühel või teisel põhjusel minu loodud pood pälvib palju tähelepanu, on võimalik luua eraldi Magento sisuhaldussüsteemil põhinev e-pood ning siduda see WordPress’i omaga.

 

Viide ülesandele

Kasutatud allikad:

Boag, P. (2009). 10 Things To Consider When Choosing The Perfect CMS. Loetud aadressil https://www.smashingmagazine.com/2009/03/10-things-to-consider-when-choosing-the-perfect-cms/

Keren, D. (2015). WordPress Vs. Magento – Which Is Better For Your New Online store?. Loetud aadressil https://www.cminds.com/wordpress-vs-magento-which-is-better-for-your-new-online-store/

Mincey, M. (2014). How to Know If You Should Choose Magento or WordPress for eCommerce? Loetud aadressil https://www.linkedin.com/pulse/20140725142205-322922917-how-to-know-if-you-should-choose-magento-or-wordpress-for-ecommerce

 

Facebook või veebisait?

Võib öelda, et sotsiaalmeedia pidev tõus mõjutab üha rohkem erinevate ettevõtete majandamist internetis. Arvestades, et tänapäeval on võimalik ärilistel eesmärkidel luua nii personaalne veebisait kui ka turundusleht sotsiaalmeedias, otsustasin antud sissekandes uurida lähemalt mõlema platvormi eeliseid ja puudujääke. Postituse sihiks on võrrelda eelkõige Facebook’i funktsioone traditsiooniliste veebisaitidega ning saada teada, kas sotsiaalmeediale tuginevad kommertslehed võivad asendada tavapärasemaid veebisaite.

Facebook, kui üks suurimaid sotsiaalmeedia võrgustikke, erineb traditsioonilistest veebisaitidest oma mahult, funktsioonilt ning ulatuselt. Ühest küljest on Facebook eelkõige interaktiivne platvorm, milles kasutajad saavad vahetult uuendusi ning kus kõik on teatud määral omavahel ühendatud. Ettevõtetel on võimalik edastada reaalajas uut ning tähtsat informatsiooni suuremale ringkonnale — kasutajad saavad tekitada diskussiooni ning saadud teavet edasi levitada (Halbrooks, 2017).  Traditsiooniline veebisait seevastu on ulatuse ning interaktiivsuse aspektides pigem piiratud, kuna nõuab rohkem tähelepanu ning tööd  — uudistevood näiteks ei suuda sotsiaalmeedia omadega tihti sammu pidada. Teisest küljest nõuab Facebook’i lehe loomine vähem ressursse ning teadmisi. Facebook’i lehed on nende loomisest alates otsingumootoritele optimeeritud (ingl search engine optimization, lühend SEO), samas kui personaalne veebisait nõuab paremaks levitamiseks spetsialistide nõu. Samuti võimaldavad Facebook’i lehed kasutada integreeritud turundustööriistu, mis teevad toodete müümise ning klientidega suhtlemise lihtsamaks ja odavamaks (Mulcahy, kuupäev puudub). Suurimaks puudujäägiks Facebook’i ja ka teiste sotsiaalmeedia lehtede puhul võib lugeda kuuluvust. Kui individuaalne veebisait võimaldab tema loojale täieliku vabaduse nii disaini kui ka kättesaadavuse aspektides, siis sotsiaalmeedias loodud leht peab järgima ning kasutama kindlas keskkonnas loodud sätteid (Halbrooks, 2017). Sotsiaalmeedia lehtede puhul võivad ettevõtted sattuda olukorda, kus tingimuste muutumise tagajärjel kannatab reklaam või müük — äärmisel juhul võidakse leht ära kustutada. Näiteks 2014. aastal, seoses kasutajatingimuste muutumisega, piiras Facebook ettevõtete reklaamide levikut (Facebook Business, 2014).

Facebook’i lehte võib käsitleda kui turundustööriista, samas kui personaalne veebisait kannab esinduslikku rolli. Võib öelda, et sotsiaalmeedia aitab väikefirmadel ning eraisikutel oma brändi paremini müüa. Kawasaki (2010) on öelnud, et üksiku toote müümiseks ei ole ilmtingimata oma veebisaiti vaja luua — piisab ka näiteks Facebook’i lehest. Samas kui on tegemist suurema firmaga, kellel on suurem hulk tooteid, võib ainuüksi Facebook’i lehel majandamine muutuda ebaefektiivseks. Isiklikult arvan, et Facebook’i või mistahes sotsiaalmeedia lehte peaks kasutama pigem tööriistana ettevõtte personaalse kodulehe kõrval — kui see on võimalik. Sotsiaalmeedias omandatud klientuuri saab seal uudistest ja tähtsamatest sündmustest teavitada ning vajadusel kodulehele suunata. Näiteks võib tuua õhtujuhtimise ja vinüülplaatide müügiga tegeleva Retrodisko.ee, kes kasutavad Facebook’i lehte reklaami tegemiseks ja uudiste levitamiseks — teenuste kasutamiseks suunatakse kodulehele.

Usun, et mida rohkem ajas edasi minna, seda rohkem tuleb kasutada erinevaid sotsiaalmeedia lehti selleks, et olla turul võimalikult konkureeriv — Facebook’i lehe kõrval tuleks kasutada näiteks ka Twitter’it, Instagram’i ja Youtube’i. Kui tegemist on mingi kindla brändi, isiku või ükisku tootega, ei piisa enam ainuüksi isiklikust veebisaidist. Võib öelda, et nii sotsiaalmeedia lehel kui ka personaalsel veebisaidil on oma kindel roll, mistõttu üks ei saa otseselt teist asendada — kuigi on erandeid. Seega, kõige efektiivsem viis on kasutada nii Facebook’i lehte kui ka oma veebisaiti.

 

Viide ülesandele

Kasutatud allikad:

Halbrooks, G. (2017). Is Your Website or Facebook Better to Reach Your Audience? Loetud aadressil https://www.thebalance.com/is-your-website-or-facebook-better-to-reach-your-audience-2315322

Kawasaki, G. (2010). Ask the wise guy: facebook fan page or website? Loetud aadressil https://www.americanexpress.com/us/small-business/openforum/articles/ask-the-wiseguy-facebook-fan-page-or-website-1/

Mulcahy, D. (kuupäev puudub). Website vs Social Media: Why Your Business Needs a Website. Loetud aadressil https://conversionstrategies.net/website-vs-social-media-small-business/

Facebook Business. (2014). An Update to News Feed: What it Means for Businesses. Loetud aadressil https://www.facebook.com/business/news/update-to-facebook-news-feed